Home » Projektid 2005-2006

Projektid 2005-2006

1.Comenius kooliarendusprojekt “Aken minu maailmas”

Comenius 1 kooliarendusprojekt aastatel 2003-2006.

Aken minu maailmas

Partnerid

Koordinaatorkool: Don Bosco Schule, Saksamaa

Avarlee School, Põhja-Iirimaa

Frydek-Mistek Special Schools, Tšehhi Vabariik

Projekti pealkiri teavitab, et selle kaudu arenevad meie õpilaste teadmised enda ja teiste kohta, kasvab teadlikkus Euroopast laiemalt. Projektiga on seotud koolis kõik õpilased ja õpetajad. Kõigi osalevate nelja kooli õpilased on hariduslike erivajadustega ning vajavad teemade näitlikustamist õpilasi juhendavate täiskasvanute poolt. Projekti teemad kajastuvad kooliõppekavas.

Projekti eesmärgiks on anda erivajadustega õpilastele positiivne Euroopa kogemus. Õpilased saavad teadmisi teiste rahvaste kultuuri, traditsioonide ja igapäevaelu kohta. Õpilased saavad väljendada oma mõtteid, tundeid, kogemusi muusika, joonistuste, fotode, kirjade ja IKT vahendusel.

Projekt algas lapse ja koolikesksete tegevustega ning järk-järgult liigutakse kaugemale. Esimesel aastal andsid õpilased ülevaate oma koolist. Teisel aastal tutvustati vaba aja veetmise võimalusi oma linnas. Valmis õpilaste ühiselt kujundatud 2005 aasta kalender. Kolmandal aastal valmib ühiselt muusika CD, kus  tutvustatakse oma laule ja pillilugusid ning koostatakse mapp, kus antakse ülevaade tööst erivajadustega noorte igapäevaeluoskuste kujundamisel ja kutseõppe võimalustest kooli lõpetamisel. Iga klass suhtleb õpetajate juhendamisel ühe partnerkooli klassiga. Õpilased esitavad oma töid just nii, nagu nende võimed lubavad.

Projektikohtumistest võtavad osa võimalikult paljud õpetajad, kes tegelevad aktiivselt projektitööga. Õpetajad tutvuvad õpilaste arendamise viiside ja võimalustega teistes Euroopa koolides.

2.EL Riiklik arengukavade meede 1.1

KÄO Päevakeskusega koostööprojektis “Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks”

3.HTM koostööprojekt “Võimalused igaühele”

Projekti „Võrdsed võimalused” raames töötati välja pikendatud õppeaja ehk lisa-aastatele jäämise kord, eesmärgistati vajadus ja planeeriti tulemus. Projekt võimaldas saada kogemusi Soomest Aura Instituudist. Koostööd tehti edukalt Ämmuste Kooliga Eestist. Lisaõpetuse õppekava alused Soome kooli näitel.

  1. Lisaõpetuse korraldamise lähtekohad ja õpetuse ulatus

Põhiõpetuse õppekava läbinutele noortele võidakse korraldada põhiõpetuse seaduse järgi ühe õppeaasta kestev lisaõpetus. Lisaõppetusse võidakse võtta õpilaseks noor, kes on saanud põhiõpetuse lõputunnistuse samal või eelneval aastal.

Õpilasele antakse lisaõpetuses õpetuses juhendust vähemalt 1100 tundi.

Lisaõpetusele ei ole määratud riiklikku tunnijaotust ega õppeaja pikkust. Lisaõpetuse õppekavasse võib kuuluda põhiõpetuse õppekavasse kuuluvaid kõigile ühtseid õppeaineid, põhiõpetuse valikaineid, põhiõpetuse tegevuspõhiseid muid aineid ja õppeaine tervikuid, ametiks valmistavaid õppeid ning tööelu tutvumist. Õpilasel peab olema võimalus tõsta põhiõpetuse õppekavasse kuuluvate ühiste ainete hindeid ja kooli õppimisvõimaluste järgi ka valikainete hindeid.

Lisaõpetus võidakse korraldada ka tegevusalade järgi, mis on riikliku komisjoni §9 järgi.

Lisaõpetust võib korraldada koos muu põhikoolitusega, eraldi lisaõpetuse rühmas ja muudes õppeasutustes ning tööelus, firmades ja gruppides toimuva juhendatud õppimisena. Õpilased võivad teha lisaõppetusse kuuluvaid õppeid mujal kui oma koolis, kui nii otsustab õpetuse korraldaja. Õpilasel peab olema võimalus tutvuda eri ametitega ja tööeluga. Koolituse korraldaja ja tööelu esindajate vahel lepitakse kokku töökohtades toimuva õppimise eesmärkidest ja sisust ning töökorraldusest kooli ja töötegemise vahel.

Lisaõpetus korraldatakse nii, et see pakub õpilasele positiivseid õppimiskogemusi erinevates õppimiskeskkondades. Õpetuses tuleb kasutada mitmesuguseid meetodeid ja töövorme õppimise motivatsiooni äratamiseks ja ülevalhoidmiseks.

Lisaõpetuses oleva õpilase õppimise edenemist tuleb jälgida korrapäraselt. Igal õpilasel peab olema võimalus saada personaalset juhendamist, nõustamist õppetegevuse planeerimises ja tegemises, lisaõppeainete valikutes ning ameti ja elu planeerimises. Õpilasele tuleb ka korraldada muud vajalikud õpilashoolitsuse- ja toetusteenused.

 TTÕ lisaaasta õpetus toimub lähtuvalt HTM määrusest ja toimetuleku riiklikust õppekavast, mille alusel koostatakse harjutav ja kordav õppekava. Lisaaasta õpetust on võimalus saada 3 õppeaastat ja 34 tundi nädalas. Pikendatud õppetöö klassi tunnijaotusplaani koostades suurendatakse valikainete mahtu arvestades kooli võimalusi. Ametialast eriõpetust antakse mõõduka ja raske vaimupuudega noortele. Koolituse organiseerimine toimub toimetulekuõpet andvas haridusasutuses. Lisaaastale võivad jääda kõik õpilased nii omast koolist kui lähiümbrusest vanema põhjendatud taotluse alusel, mille kinnitab õppenõukogu.Pikendatud õppeaja põhiväärtuseks on see, et kõigil on võrdne võimalus õppida lisaaastatel. Koolitus põhineb õpilastele eluks vajalike oskuste ja teadmiste andmisel, mis neid edasi arendaksid kuid ka aitaksid vaba aega sisustada. Pikendatud õppeaja tulemusel on osalejad iseseisvamad, täiskasvanumad ja võimelised paremini ühiskonda integreeruma.

  1. Lisaõpetuse eesmärgid

Lisaõpetuse eesmärgiks on põhiõpetuse tegevust jätkates toetada õpilase kasvu ja arengut ning tõrjuda kõrvalejäämist. Eesmärgiks on, et õpilane

  • õpib iseseisvust ja kohusetunnet ja arendab eneseväärikust
  • õpib koostöö ja vastasmõjutuse oskust
  • arendab õppimisoskust
  • arendab valmidust teha otsuseid ning planeerida edasiõppimist, oma ametit ja tulevikku
  • õpib hindama oma tegevust ja teoks tegema oma plaane muutuvates olukordades
  • parandada jätkuõppimisele pääsemise eeldusi ning õpingutes vajamineva teadmise- ja oskusealust
  • õpib hankima õppimises, ühiskonnas ja muus elus vajaminevaid teadmisi, kasutades ka teaduse ja informatsioonitehnoloogiat
  • õpib arendama oskusi toime tulla erinevates eluolukordades

Eesmärgiks on, et lisaõpetuse järel igal õpilasel on nii plaan edasiõppimisest kui ka valmisolek seda alustada.

Projektis osalesid

Reet Kangro- Võru Järve Kooli direktor

Eve Morel- eripedagoog

Sirje Haabmets- pedagoog

Reeli Saar- eripedagoog

Tulemusena valmisid õppematerjalid lisa-aasta õpilaste eluõpetuse läbiviimiseks. Materjale kohandatakse veel edaspidi ning esitatakse HTM-ile laiemaks kasutamiseks 2007.aasta kevadel, mis on IT vahendusel koostatud tekst, korrigeeritud ja lisatud pildimaterjal.

4.Tiigrihüppe SA “Õppiv tiiger”